VALGUSHELINAD

ÜLEMHELIST   

 

Mis see on?

 

Eesti Entsüklopeedia seletab ülemhelisid ehk osahelirida harmooniliste osahelide kogumina. Kujundlikult väljendudes tooksin näite, kuidas valguskiir lastakse läbi prisma misjärel valgus jaguneb erinevateks värvideks. Samamoodi koosneb üks heli erinevatest helidest.

Esimest korda esitles ülemhelisid Vana-Kreeka filosoof, matemaatik ja muusik Pythagoras Samoselt, kes jaotas pillikeele nihutatava roobiga pooleks ja kõlama hakkas esimene ülemheli oktaavis ja kui roop asetada kahe kolmandikule, hakkab võnkuma kvint ehk helirea viies heli.

Inimhäälega saab tekitada ülemhelisid erinevaid tehnikaid kasutades nagu näiteks Tõva kõrilauljad, Tiibeti tantristlikud mungad. Nende tehnikate puhul on võimalik laulda põhitoonile peale ülemhelidest meloodiaid. Ka mantrate, mida on iidsetest aegadest kasutatud meele puhastamiseks ning isikliku võnkesageduse tõstmiseks, laulmisel tekivad paralleelselt peale ülemhelid.

Kuid Eestit on külastanud ka Iegor Reznikoff, professor Pariisi X Ülikooli Filosoofia teaduskonnas, kes on siin korduvalt läbi viinud antiiklaulu kursuseid ning andnud Niguliste kirikus kontserte. Ta õpetab varakristlikku muusikat ning selle antiikse laulutehnika kasutamine toob hääles välja ülemhelid, mida ehk esialgu ei oska tähele panna, kuid olles mõnda aega harjutanud, märkame, et häälele lisanduvad väikesed vilekesed, helinad. Grupiga laulmisel võib kuulda pudelisse puhumise sarnast heli või heli, mis tekib, kui niiske sõrmega mööda klaasi äärt vedada. Põhiheli toonimisel on tihti kuulda tugevalt ühtlast vilet kvindi kõrgusel.

 

Kuidas/mil moel toimib

 

Tänu ülemhelidele on igal inimesel erinev tämber, mis sõltub oobertoonide arvust, häälepaelte pikkusest, laiusest, paksusest, kõriava ja neelu kujust, peaõõnsustest jne.

Meie häälel on tihe side kehaga. Keha rakud, molekulid, aatomid on teatavasti pidevas liikumises ning kõik, mis liigub, tekitab heli, kuigi me seda ei kuule. Heli on alati vibratsioon, igal meie organil on oma helikõrgus. Kui me jääme haigeks, siis see näitab, et kuskil meie isiklikus võnkesageduses on tekkinud ummistus. Harmoonilise laulmise puhul on meie hääl rikas ülemhelidest, mis on erakordselt peene vibratsiooniga ja seda tehnikat praktiseerides hääl läbib nii meie füüsilise keha kui ka nähtamatute kehade ummistused, harmoniseerib meie rakkude sagedust ja me saame hakata tervenema.

Samuti usuvad erinevad vaimsed õpetused, et ülemheli on püha heli, neid nimetatakse ka valguseks muusikas, seetõttu kasutavad nad häält ja heli teraapilise vahendina, kuid ka otseühendusena meie kõrgema ning argiteadvuse vahel.

Eriti meie enese häälel on omadus viia meid kiiresti meditatiivsesse võnkesagedusse ja tihti juba pärast pooletunnist harjutust ütlevad lauljad, et neid valdab rahu ja vaikus.

Enamusel meist möödub elu pidevas taustamüras, kaasaarvatud meie enda mõttelärm. Laulmine aitab meil jõuda sisemaailma, tuua meie teadvus, mis häälekulgu järgib, südamekeskmesse.

 

Helivibratsioonist tekib sisemine vaikus, mõtete rüselemine peatub ja nii võibki juhtuda, et me tunneme ära selle õige idee või südamekutse, mis muidu uppus teiste sekka. Meie sisemine kõrv, mis igapäevase lärmi tõttu on lonti vajunud, tõuseb kikki.

Kuidas sisemist kõrva treenida? Siin aitabki vaikselt laulmine ja ülemhelide teadlik kuulamine. Kuna esialgu on helid õrnad ja me pole nende kõlaga harjunud, oleme sunnitud kõrvu kikitama. Ajapikku kuulmine teravneb ja kogu helidemaailm muutub rikkamaks. Me hakkame märkama...

 

Kellele mõeldud?

 

Ma soovitan soojalt kõigile, kellele koolis öeldi, et sina ole vait ja ära laula, samuti inimestele, kellel on probleeme häälega või suhtlemisega, ka esinemisega, neile, kes annavad oma häälekvaliteedile karme hinnanguid. Kuna häälepaelad ja kogu heliaparaat on meie suhtlemiskeskus, siis see, kuidas me suhtume häälde, näitab ka seda, millised suhtlejad me oleme, kui hästi me oma mõtteid, ideid, tundeid suudame ning julgeme ka igapäevaelus väljendada ja teisteni tuua.

 

Voog. Tee ise koduleht!